Blogi

Märts 2024 – RahaTreeneri mentorlus ja Podcastides külas

Hei hei

Märts on läbi ja seega ka aasta esimene kvartal. Väga põnev on siiani olnud. Nagu ma viimases Kogumispäeviku podcastis ütlesin, et kui eesmärgid on paika pandud, siis peab ju ennast ka nende suunas liigutama. Mis sa ikka niisama passid ja vaatad peeglist, kuidas iga aasta vanemaks jääd ning kortsud näkku tulema hakkavad. 

Eelmises blogipostituses rääkisin, kuidas käisin Sri Lanka reisil ja varjutasin ägedaid inimesi. Kui sa pole seda veel lugenud, siis LOE SIIT!

Aga aitab nüüd kortsudest küll ja vaatame üle, mis märtsis toimus.

Märtsi tegemised:

  • RahaTreener Kogumispäevikul ja Turutegijatel külas
  • RahaTarkadega Rahandusministeeriumis
  • RahaTreeneri mentorlus
  • Samsungi tootekoolitus
  • Märkimisväärsed sündmused majanduses
  • Bitcoin Halving 2024: Mida oodata?
  • Intressimäärad – Kodulaenude valem
  • Balti börs ei saa kuidagi hoogu ülesse
  • RahaTreeneri portfell

RahaTreener Kogumispäevikul ja Turutegijatel külas

Veebruari lõpus käisin Kogumispäeviku podcastis, et rääkida RahaTreeneri finantsvabaduse teekonnast. Bussiga sõit Tallinnast – Tartu läks väga hoogsalt, kuniks buss katki läks ja reisijatele asendusbuss järgi telliti 😀. Õnneks olin kõigega arvestanud ja jäin oma sihtkohta Tartus ainult 5 min hiljaks. 

Gretega oli podcasti tõeliselt põnev teha, sest palju insighti, millest jutustama hakkame, ma ette ei teadnud. Kokkuvõttes rääkisime päris paljust: Kuidas ja miks ma investeerimisega alustasin, minu investeerimisstrateegiast, kuidas investeerimisega alustada ja edukas mindset paika panna.

Podcasti osa tuli äärmisel põnev ja on palju positiivset tagasiside saanud. Seda saad kuulata SIIT

Eelmisel korral läks kirjutamine nii pikaks, et jäi üks põnev sündmus kohe mainimata. Lisaks Swedbanki Kogumispäeviku podcastile käisin Nellit varjutades ka LHV “Turutegijate” podcastis. 

Selles osas oli palju juttu majandusest, Apple ja teiste tehnoloogiaettevõtete tulemustest ja paljust muust.

Kui juba podcastide kuulamiseks läks, siis kuula see osa ka ära 😉 . 

Podcasti osa saad kuulata SIIT.

RahaTarkadega Rahandusministeeriumi

Märtsis käisin koos RahaTarkuse jagajate koorekihiga Rahandusministeeriumil külas, kus arutasime Eesti finantsteadlikkuse kasvatamist ja ühiskonna heaolu parandamist toetavaid punkte.

Mul on väga hea meel, et selline kohtumine aset leidis ja igapäevaselt RahaTarkuse jagamisega tegelevatele inimestele jagati vajalikku infot. Tihti küsitakse just meilt uuenduste, maksude, investeerimisega jne seotud küsimusi esimesena, mitte ei pöörduta Rahandusministeeriumisse.

Saime ülevaate riigi eelarve olukorrast ja arutasime, kuidas antud olukorda oleks võimalik parandada. Lisaks on tulemas investeerimiskonto võimaluste laienemine. See uudis tegi mulle eriti head meelt, sest igale inimesele tuuakse investeerimine ikkagi koju kätte. Investeerimiskontoga on plaanis liita uued instrumendid nagu krüpto ja ühisrahastus, mis muudab eraisiku alt investeerimise palju laiemaks. 

Ei tasu unustada, et selline samm on kasulik ka riigile. Nimelt alustavad just noored oma investeerimisteekonda krüptost, sest kust sa muidu paari kuuga lambo saad (ma tõsiselt loodan, et said sellest naljast aru). See omakorda tähendab, et suure tõenäosusega kaob riigi rahakotist päris palju tulumaksu tulu ära. Krüptosse saad mõistlikult investeerida ainult läbi ettevõtte, sest ainult nii saad tulumaksukohustust edasi lükata ja mõistlike kuludega hakkama saada. RahaTarkuse jagajana loodan, et noore esimene investeering ei ole krüpto või vähemalt toetaksid seda vähem volatiilsed investeeringud. 

Kõige põnevam osa oli RahaTarkuse uuring, kus võrreldi 38 riigi finantsoskuseid ja käitumist. Sealt tuli välja, et kuigi finantsoskused on Eestis väga heal tasemel (saime 3. koha), siis käitumiselt oleme 38st riigist 23.-26. kohal. Tundub täitsa uskumatu, kuid nii see on. Me oleme küll väga RahaTargad, aga teadmistele käitumist järgi ei tule. See on nagu toitumisega. Tead küll, mida oleks mõistlik süüa, aga seda ikkagi ei tee.

Tegin oma INSTAGRAMI KONTOL väikese küsitluse ja jälgijate arvates on põhjused järgmised:

  • Enamus inimesi ei suuda samastuda tuleviku minaga, kelle heaks vaja samme teha.
  • Teadmised on ainult 20% valemist ja 80% on käitumine.
  • Ikka veel nähakse palju väärtust asjadest ja raha ei jää nii üle.
  • Pean naabrist parem olema

RahaTreeneri mentorlus

Suure põnevusega teatan, et RahaTreener astub järgmise sammu RahaTarkuse teekonnal ja alustab mentorluse pakkumist. Olen RahaTarkust jaganud juba üle 3 aasta, lugenud palju erialaseid raamatuid, kuulanud podcaste, analüüsinud ettevõtteid, teinud ülevaateid majandusolukorrast ja läbinud uskumatu enesearengu. 

Usun, et oma kogemuste ja teadmiste jagamine teistega, on üks tõhusamaid viise õppimiseks ja arenguks. Kõigil on potentsiaal oma rahaasjad kontrolli alla saada ja finantsvabaduse poole püüelda, kuid mõnikord võib teekond olla keeruline ja hirmutav. Siin tulen ma appi, et toetada sind sellel teekonnal.

Kui tunned, et mentorlus oleks sulle, siis loe SIIT lähemalt ja broneeri endale aeg.

NB! Uued ajad lisan jooksvalt kalendrisse ja annan sellest läbi instagrami storyde teada.

Samsungi tootekoolitus

Märtsis jõudsin veel Samsungi tootekoolitusele koos Grete Paia ja Tuuli Mathiseniga. Meile tutvustati uue Samsung S24 Ultra AI funktsioone ja uut kaamerat. Kuna ma ei olnud 4 aastat oma telefoni uuendanud, siis seda tutvustust oli tõesti vaja. Uskumatu, kuidas selle aja jooksul on telefonid edasi arenenud. AI funktsioonid, parema kvaliteediga kaamera ja palju muud ägedat. Nädala lõpus võtan kokku, kuidas kaks kuud selle ägeda telefoniga on möödunud ja mida see minu RahaTarkuse jagamisele on juurde andnud. Suured tänud Samsungile, kes minu RahaTarkuse teekonda toetab 🙂.

Märtsi märkimisväärsed sündmused majanduses

Märkimisväärsed sündmused on kirjutatud koos RahaTreeneri abilisega Kenri Topisga.

Bitcoin Halving 2024: Mida oodata?

Bitcoin halving on sündmus, mis toimub umbes iga nelja aasta tagant ja millel on oluline roll bitcoini ökosüsteemis. Bitcoini süsteem on loodud nii, et iga 210 000 ploki järel, mis kaevandatakse umbes nelja-aastase intervalliga, väheneb kaevandamise preemia poole võrra. Kui bitcoin 2009. aastal loodi, oli kaevandamise preemia 50 BTC iga ploki eest. Seejärel on see summa iga halving’uga vähenenud: 2012. aastal 25 BTC-ni, 2016. aastal 12,5 BTC-ni ja 2020. aastal 6,25 BTC-ni. 2024. aasta halving vähendab seda preemiat veelgi, 3,125 BTC-ni ploki kohta.

Hetkel on see kuum teema, kuna järgmine halving toimus 19. aprillil.

Kuigi konkreetseid ennustusi on keeruline (loe: võimatu) teha, võib eeldada, et 2024. aasta halving toob kaasa muutusi bitcoini pakkumises, mis võib mõjutada hinda. Lisaks võib see sündmus suurendada avalikku huvi ja meedia tähelepanu krüptovaluutale, mis omakorda võib mõjutada nii investori käitumist kui ka turu üldist dünaamikat.

Ajaloolist pilti vaadates on Bitcoini hind peale halvingut järgneva aasta jooksul kõvasti tõusnud ja mitte ainult üks kord, vaid kõik korrad. See sündmus on tervele krüpto ökosüsteemile väga oluline, seega on põnev näha, mis hakkab toimuma seekord.

Tähelepanu! Käesoleval veebilehel kajastatud info on minu isiklik kogemus investeerimismaailmas – tegemist ei ole investeerimisnõuga ning ükski kajastatud tehing või tegevus ei ole ostusoovitus. Iga inimene teeb oma finantsidega otsused ise!

Intressimäärad – Kodulaenude valem

Mida teevad intressimäärad ja kas euriboriga seotud kodumajapidamiste laenudega võiks elu kergemaks minna?

Euribor hakkas rühkima uutesse kõrgustesse juba 2022. aasta suvest ja hetkel on näiteks 6-kuu euribor stabiliseerunud 3,8-3,9% juures. Ta on püsinud kõrgel tasemel tänu mitmele tegurile. Näiteks ühe tegurina ei taha kuidagi väheneda inflatsioonisurve, mis teeb keskpanka murelikuks.

Siin on pasklik meelde tuletada, miks euribor kõrge on.

Meeles tuleb pidada, et euribor ei võrdu keskpanga intressimääradega. Keskpank otsustab rahapoliitika intressimäärade üle. Lisaks on keskpanga peamised laenud ühe nädala pikkused. Keskpank saab euribori ehk intressimäära (millega pangad üksteisele pikemaks ajaks, näiteks 6-kuuks raha laenavad), vaid mõjutada. Keskpank mõjutab intressimäära ikka selleks, et nõudlus ja seeläbi inflatsioon inimestele liiga ei teeks.

Allikas: Chatham financial

Lisaks on aprillist Eestis kehtimas uued kodulaenu võtmise tingimused, mis tulid Euroopa Keskpanga poolt. Muutus arvutusvalemis tähendab, et isiku maksimaalne laenuvõimekus, kõrgete intressimäärade praeguses olukorras, jääb samale tasemele, mis see oli enne Euroopa Keskpanga intressimäärade tõstmist. Laenusoovija igakuised laenu- ja liisingumaksed võivad jätkuvalt moodustada kuni 50 protsenti tema netosissetulekust.

Keskpank tegi peamise muudatuse intressimäärade regulatsioonis, mida kommertspangad peavad kasutama igakuise laenumakse arvutamisel, hindamaks laenuvõtja maksimaalset laenuvõimekust. Varasemalt oli see kas lepinguline intressimäär pluss 2 protsendipunkti, või kui see summa jäi alla 6 protsendi, siis 6 protsenti. Alates 1. aprillist see 2-protsendipunktine lisa kaob ja arvutus tehakse kas laenulepingu intressimääraga või 6 protsendiga, olenevalt sellest, kumb on suurem.

See uus arvestussüsteem muudab paljude kodusoovijatele uue kodu soetamise rohkem käega katsutavamaks ja lisaks näitab seda, et Keskpank soovib, et inimeste laenuvõimekus säiliks. Kodulaenude regulatsiooni muutmine Eesti Panga poolt tähendab, et ühe keskmise ca 1700-eurose sissetulekuga inimese maksimaalne kodulaenu limiit suureneb ligi 21 000 euro võrra. (Delfi)

Balti börs ei saa kuidagi hoogu ülesse

2024. aasta ei ole kõige paremini alanud Tallinna ega Vilniuse börsile, kuigi Riia börs on näidanud tublit kasvu. Miks see sedasi on, selleks tasuks vaadata suuremat pilti. Eesti majandus on iseenesest juba 8 kvartalit olnud languses, oleme justkui kaotanud enda konkurentsivõime ja elukalliduse poolest oleme tublisti rikkamatele riikidele järgi roninud. Väikese majandusena polegi meil suuresti midagi teha, kui kohaneda ja see aeg üle elada. Meie peamistel ekspordipartneritel (Rootsi, Soome, Saksamaa jne) on raske ja seega selle mõju jõuab ka meieni näiteks toodete ekspordi langemise kaudu. Lisaks teatav sõjaoht, mis pidurdab välisinvesteeringute tegemist ja muudab inimesi ettevaatlikumaks.

See kõik peegeldub Tallinna börsiindeksites kui ka Balti börsiindeksis laiemalt. 2024. aastal oleme hetke seisuga alla jäämas näiteks nii SP500 kui Nasdaqi indeksile. Iseenesest ülemist joonist vaadates oleme pikemas plaanis SP500 indeksit löönud ja kohati ka Nasdaqi indeksit, kuid see aasta oleme tugevalt allpool. Samas iga kriis on võimalus, seega võib ka äkki see olla võimaluse koht, kus saaks soetada mõistlikult hinnatasemelt Balti börsi (Tallinna börsi) ettevõtteid? Anna teada, mis sina kommentaariumis arvad 🙂

Eesti viimased impordi ja ekspordi näitajad. Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga.

RahaTreeneri portfell

Disclamer: Esitatud teave on informatiivne, tegemist ei ole investeerimissoovitusega ega kutsega osta või müüa väärtpabereid või teha muid tehinguid. Teave emitentide tegevuse kohta tugineb nende finantsaruannetel ja muudel avalikel allikatel. Vajadusel küsi nõu asjatundjalt.

Kui keegi aru ei saanud, siis lihtsamalt: Blogi on meelelahutusliku sisuga ja siin ei kutsuta kedagi ülesse enda järgi midagi tegema.

Mõtted

Alates märtsist lisasin portfelli ka II samba väärtuse. Olin küll pikalt kõhkleval seisukohal II samba lisamise osas, sest plaanin raha ikka pensionini hoida, kuid RahaTreeneri jälgijad andsid hääletusel kindlalt teada, et tegu on portfelli osaga.

Aktsiad

Üheks uueks ostuks minu portfellis on Snowflake ja natuke SunPower Corporation aktsiaid. Minu täpsemat investeerimisteesi kuulete juba järgmisel korral.

Portfelli väärtus: 58 029.08€

Võlakirjad

Muutuseid ei ole.

Krüpto

Muutuseid ei ole. 

III sammas 

Muutuseid ei ole.

Säästu protsent

Märtsi sai säästetud päris tegusalt. Peale selle, et hoogsalt sai senti saagitud, siis teenis ettevõte ka natuke tulu, mis läks kohe säästu alla. Ettevõtte alla teenitud tulu ongi plaanis investeerida. Seda põhjusel, et teenitud tulult ei lähe makse maha ja efektiivselt investeerides on just ettevõtlusega plaanis oma portfelli kasvatada. Õnneks saab nüüd alustada oma sissetulekute suurendamist ja seeläbi peaks portfell alates septembrist uue hingamise sisse saama.

Kindlasti tekkis küsimus, et miks just alates septembrist. Meie esimese lapse vanemahüvitis lõppes märtsi lõpuga ära ja kuna teist me kohe plaani ei võtnud, siis tekib väike sissetulekute vaakum, kus peame mõnda aega ühest palgast elama (kes ikka peale minu suvel tööle tahaks minna 😀 ). Loodetavasti saame lapse augustist lasteaia sõimerühma ja abikaasa saab naaseda töörindele. Selle vahepealse perioodi jaoks on mul muidugi portfell ja meelerahufond, et sellised asjad meile üleliigset stressi ei tekitaks.

Varsti näeme. Olge tublid ja loodame, et lumes sumpamine on selleks aastaks lõppenud. Samas, kes seda Eesti suve ikka teab 😀

5 kommentaari

Jätke vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga