Mai-Juuni 2023 – RahaTreener “kapist” väljas, portfell kasvab ja mõtteid majandusest 🤩

13. juuli 2023 /

Hei Hei

Ongi pool suve möödas ja mitu korda RahaTreener siis meres ujumas ja rannas käinud on? Okei, okei.. kõikidele küsimustele ei peagi vastama…

Aga sellegipoolest suve kaks esimest kuud on olnud väga tihedad, emotsionaalsed ja elumuutvad. Siit saab ainult edasi minna ja kogu protsessi, mille nimel igapäevaselt vaeva näen, nautida.

Mai ja juuni tegemised:

Ajalooline hetk: RahaTreener kapist väljas
Koolitus kolleegidele ja lahkumisest teatamine
Lapsega maale puhkama
Mai-juuni märkimisväärsed sündmused majanduses
RahaTreeneri portfell
Portfelli rekordiline väärtus

RahaTreener kapist väljas

Esinesin juuni alguses Mulgi Rahatarkuse õhtul ja sain seal koos teiste tuntud investoritega üles astuda. Üritus oli üpris suur ja pealtvaatajaid oli kokku umbes 170. Mina olin siis see kirss tordi peal ja esinesin viimasena.

Väga põnev oli oma emotsioone jälgida, sest selline üritus oli minu jaoks ikkagi eneseületus. Kõigi nende investeerimisest huvitatud inimeste ees esinemine ja oma loo rääkimine oli vägev. Mulle meeldib elu võtta ikkagi teatud mõttes naljaga ja lisaks tõsisesele jutule sai päris palju ka publikut naerutatud.

Esimeseks avalikuks esinemiseks mõtestasin päris korralikult lahti oma tegevusi ja põhimõtteid. Analüüsisin oma algusaega ja just neid mõtteid, miks lõppude lõpuks investeerima hakkasin. Sellest analüüsist tuli välja, et pean rohkem rõhku panema teekonna nautimisele, sest just sellest tunnen hetkel natuke puudust. Kuigi väikeseid ja vahel ka suuremaid võite tuleb igakuiselt, siis need asenduvad kiirelt veel suuremate eesmärkidega, mis tekitab “orav rattas” tunde.

Miks ma ikkagi investeerin (juhul, kui sa pole viitsinud ülevalt “MINUST” osa lugeda)? Investeerin, et saaksin vahendeid elu nautimiseks ja vabadust teha seda, mida ise tahan. Raha on minu jaoks ikkagi vahend ja sellega seotud eesmärkide täitumine peaks mind viima samm-sammult “vabaduse” poole. Ehk võtan rohkem fookusesse võitude tähistamise või vähemalt teadvustamise, et olen järjekordselt suure asjaga hakkama saanud.

Aga nüüd esinemise juurde tagasi: Enne esinemist sain kohtuda ja jutustada teiste investoritega, kes samal üritusel esinesid. Väga äge oli suhelda ja mõtteid jagada, kuigi enne esinemist mingit kiiret aktsiaanalüüsi me teistega ei teinud 😀, pigem selline small talk.

Viimasena esinemisel on muidugi omad võlud ja valud. Kui ürituse alguses olin energiat super täis, siis mida lõpu poole, seda raskemaks läks. Enne esinemist tuli sisse ka väike närv, mis laval peaaegu kadus. Samm- sammult läheb asi kogemusega kergemaks.

Lisaks investeerimisele rääkisin ka natuke oma õnnetusest. Võib öelda, et kuigi olen seda päris paljude inimestega jaganud, siis sellel korral oli asi kuidagi teistmoodi. Ei saa öelda, et oleksin nüüd täiesti sellest üle saanud, aga palju kergem on küll. Tunnen, et sellest publiku ees rääkimine oli esinemise kõige raskem osa.

Kokkuvõtteks: RahaTreener on nüüd kapist välja ja minuga võib täitsa niisama suhtlema tulla, kui mind kuskil näete 😉 . Lisaks pidasin tähtsaks RahaTarkuse jagamist teistele ja võtsin üritusele kaasa ka oma isa, et ta investeerimismaailmaga paremini tuttavaks saaks. Esimest esinemist tuli kuulama ka minu toetav abikaasa ja paar sõpra. Aga mis siis ikka. Ootan järgmiseid esinemisi, et oma teadmisi teistele edasi anda.

Esinemisest tegin ka Instagrami postituse.

Koolitus kolleegidele ja lahkumisest teatamine

Olin eelnevalt juba oma kahes töökohas olevatele ülemustele teatanud, et lahkun suve lõpus, siis nüüd oli aeg teatada kolleegidele. Lasteaias korraldasin sisekoolituse “Sinu tuleviku kindlustamine”. See pealkiri jättis sisu ebamääraseks ja kindlasti uskusid kolleegid, et hakkan neile mingist püramiidskeemist rääkima, et müües Tupperware nõusid, saad elu lõpuni mängida golfi ning peesitada päikese käes.

Õnneks tuli päris suur osa õpetajaid ikkagi kohale ja rääkisime eelarvest, säästmisest, pensionist ja meie elu mõjutavatest majanduslikest faktoritest.

Enne sisekoolitust ajasin juttu ka Liisi Kirchiga, kes on üks õpetajate rahatarkuse mentorklubi vedajatest ja sain temalt natuke näpunäiteid, kuidas teemadele läheneda. Koolitus läks edukalt ja usun, et nii mõnigi sai sealt häid nippe, kuidas oma “sukasääres” olev raha kuidagi teenima panna.

Teine teatamine toimus minu võistkondade hooaja lõpetamistel. Kuigi päris mitu vanema grupi lapsevanemat on minu blogi juba varem avastanud, siis väiksemate gruppi seda infot ei olnud jõudnud. Hooaja lõpus saame alati kellegi juures kokku, teeme grilli, natuke sportmänge, autasustame kõige tublimaid mängijaid ja lapsevanemaid. Kui peale teatamist oli näha, et osa vanema grupi lapsevanemaid on selle infoga juba kuidagipidi tuttav, siis noorematele tuli see ikka väga suure šokina. Kuna paljud lapsed on trennis ka treeneri pärast, siis pidasin selle teema puudutamist varem ebamõistlikuks, sest tavaliselt põhjustab see grupis ebakõlasid ja halba emotsiooni.

Hetkel on mul veel käia ainult ühes laagris enne kui vile varna riputan paariks aastaks. Igatahes läheb põnevaks. Arvan, et lisan endale tööturul väärtust juurde ja tulevikus läheb aktiivsete sissetulekute suurendamine ainult kergemaks.

Lapsega maale puhkama

Iga kuu proovin mugavustsoonist välja astuda uute tegevustega. Mai lõpus käisin oma väikese tütrega esimest korda paariks päevaks iseseisvalt ära. Peab ütlema, et kuigi väärtustasin abikaasa lapsega tegelemist ja asjade läbimõtlemist juba varem, siis nüüd sain aru, et lapsega 24/7 üksinda tegelemine on ikka paras tööpäev .

Aga väga äge oli seda muutust teha. Oli näha, et tütar harjus ka olukorraga päris kiiresti ning nautis isaga puhkamist.

Naljakas on see, et kohati on isa lapsega meie ühiskonnas päris üllatav nähtus. Päris paljud inimesed olid üllatunud, et julgesin üldse lapsega kahekesi toimetada. See omakorda annab märku, et päris paljudes suhtes on lapse kasvatamine ainult ema kanda. See on ka täitsa okei, kui vastavad kokkulepped on peresiseselt sõlmitud ja kõik on oma rolliga rahul, kuid minu jaoks on tähtis lapsega koos võimalikult palju aega veeta. Ei taha olla see tavaline väsinud isa, kelle ülesandeks on ainult raha koju tuua. Soovin olla kogu selle kasvu juures.

Nüüd muidugi raputan endale ka natuke tuhka pähe. Nimelt võtab kogu see RahaTreeneri värk ja karjäärimuutus retsilt aega. Lisaks tuleb veel tavatööd ka teha. Ehk olen päris tihti “kontoritoas” ja õpin koodimist või loen majanduse/investeerimise kohta. Meie peres on see kokkuleppe tehtud, et kui tahan seda muutust edukalt ellu viia, siis minu panus pere kvaliteetaega on mõnda aega madalam.

Eks see tavaliselt on, et kui täie hooga edasi paned ja mõtled, et tulevikus asjad muutuvad, siis seda ei juhtu. Uued eesmärgid ja probleemid tekivad ellu, et sinu aega varastada.

Laps juba algusest peale RahaTarkust kogumas mastermindi kohtumisel.

Mai-juuni märkimisväärsed sündmused majanduses

USA tõstis järjekordselt oma võlalage

USA kulutab üle oma võimete ja seetõttu on aastatega tekkinud väga suur võlg. Tihti osaletakse sõdades, majandus vajab peale majanduslangust turgutamist või tekivad ettenägematud kulutused (Covid-19). See kõik tõstab USA riigivõlga ja tekitab olukorra, kus järjekordselt tuleb tõsta võlalage, et konkurentsivõimeline püsida.

Tihti jagatakse ägedaid graafikuid, mis näitab, et USA riigivõlg on tõusnud järjekordselt palju (praegu: 31.4 trillionit dollarit). Mina seda nii ei vaataks. Pigem võrdleksin mitu % SKP-st antud võlg on (lisasin alla pildi). Sest ega me ei saa võrrelda seda summat, mille eest sai 2011. aastal Mustamäe kortereid võrreldes praegusega. Need ei ole kuidagi võrreldavad.

Kui vaadata mitu % on võlg riigi SKP-st, siis näeme, et US ei ole mitte juhtiv riik selles vallas. Vaid hoiab 5. kohta maailmas. Võrreldes Jaapaniga on riigivõlg kaks korda väiksem (SKP % riigivõlast).

Kui võlalage ei oleks kõrgemale tõstetud, siis oleks US riigivõlakirjade intress tõusnud. See tähendab, et inimesed peavad riigi riski suuremaks ja US peab võla intressi oma võlausaldajatele rohkem maksma. See omakorda muudab konkurentsivõimelist raha kaasamist raskemaks ja kulukamaks. Kui peale seda ikka veel riigi võlalage ei tõstetaks, tabaks riiki sügav majanduslangus ja erinevate kärbete mõjul, peaks US oma maailma juhtiva riigi tiitli edasi Hiinale andma.

Allikas: Vox: Why the US is always hitting a “debt ceiling”

Riigivõlg SKP suhtes

Kõrged tähtajalised hoiused viivad raha turult ära

Kõrged hoiuseintressid viivad raha turult aina rohkem ära. Pangad vajavad enda kasumi tõstmiseks hoiuseid, aga raskel ajal on inimeste hoiustel oleva raha hulk vähenenud. Seda kulub lihtsalt rohkem, sest inimesed kasutavad oma sääste elukvaliteedi hoidmiseks ja see piirab pankade tegevust ning vähendab tuleviku kasumit.

Olukorra parandamiseks on pangad tõstnud oma tähtajaliste hoiuste intresse, et klientide raha oma panka meelitada. Kui inimesed oma raha tähtajalisele hoiusele panevad, siis hoiab see inflatsiooni kontrolli all, sest nõudlus on kaupadele vähenenud. Ehk mõõduka tootluse saavutamiseks on tähtajaline hoius hea instrument. Samas panustad ka inflatsiooni vähendamisesse.

S&P 500 tootlust veavad 7 suurt tehnoloogaettevõtet

S&P 500 tootlus on näidanud sellel aastal häid numbreid, kuid ei tasu unustada, et indeksist võtavad aina suurema osa 7 suurt tehnoloogiaettevõtet (all pilt). Just need ettevõtted on suuresti vedanud S&P 500 tõusu.

Maksureform ja tulumaksutõus

2025. aastal tõuseb tulumaks 2% ja tulumaksuvaba miinimum tõuseb 700 €-le. Suurem osa inimestest saab aru, et vajame mingit maksu, et riik suudaks pakkuda meile kõrge kvaliteediga teenuseid nagu viimastel aastatel pakutud on (nt kiirabi, õpetajad jne). Kuid antud maksude muudatus süvendab ainult auku ja tekitab -300m€ puudujäägi. Kuigi 2% tulumaksu täidab mingis osas eelarvet, siis 700€-ne tulumaksuvabastus kõigile (jah suuremapalgalised varem tulumaksuvabastust ei saanud) tekitab augu, mida peab riik nüüd kuidagi täitma. Kuna pole olnud aega süüvida lahendustesse, siis näen ainukese lahendusena varamakse.

Euribori tõus hakkab inimestele mõjuma

Kindlasti on tekkinud küsimusi, miks keskpangad kohe intressimäärasid 4%-i peale ei tõsta, et neid tulevikus kiiremini langetada ja tavaelu juurde tagasi pöörduda. Põhjus on nimelt selles, et euribori mõju vajab aega. Inimene ei soovi tavaliselt oma elukvaliteeti downgrade’da. Selleks on vaja mõjuvat põhjust ja samas peavad keskpangad majanduse meeleolu jälgima, et ei tekiks segadust ja paanikat. Näiteks mina ei kujuta enam väga ette, et koliksin tagasi 2-toalisesse korterisse. Üle võimete elamine hakkab nüüd inimestel tunda andma: kui esimene kodulaenu makse tuleb +300€ kõrgem, siis saab tavainimene ilusti hakkama. Kuid kui +300€ tuleb aasta järjest ja ainult tõuseb, siis pean tõsiselt mõtlema, kuidas vähem kulutada.

Kui kulutan vähem, siis kaupadele nõudlus väheneb ja hinnad langevad, sest ei teki defitsiiti. Euribor ongi inimestele surve tekitamiseks. Põhjusel, et sina ostaksid vähem ja annaksid nii panuse inflatsiooni kontrolli alla saamiseks. Samas ei taha keskpangad, et liiga kiire intressimäärade tõstmine tooks kaasa sügava majanduslanguse, mida on hiljem raske uuesti tõusule turgutada.

Ehk usun, et tavainimene mõtleb natuke kauem enne kui Egiptusesse uuele reisile läheb ;).

RahaTreeneri Portfell

Disclamer: Esitatud teave on informatiivne, tegemist ei ole investeerimissoovitusega ega kutsega osta või müüa väärtpabereid või teha muid tehinguid. Teave emitentide tegevuse kohta tugineb nende finantsaruannetel ja muudel avalikel allikatel. Vajadusel küsi nõu asjatundjalt.

Kui keegi aru ei saanud, siis lihtsamalt: Blogi on meelelahutusliku sisuga ja siin ei kutsuta kedagi ülesse enda järgi midagi tegema.

Mõtted portfellist

Portfell on ennast väga hoogsalt kasvatanud. Suurim põhjus on sisse pandud raha hulk, mida olen proovinud maksimaliseerida, et hiljem tõusval turul tõusutrendi nautida. Ei taha graafikule keskmist libisevat joont panna, sest sügis tuleb rahulikum investeerimise osas.

Pangad ja energiatootjad

Arvan, et energia tootjad ja pangad on oma kasumite kasvatamisega lõpusirgel. Kui nt Enefit kasvatas oma kasumit peamiselt kõrgete elektrihindade pealt, siis alates sellest aastat on keskmine elektrihind olnud alla 10s/kWh (okei veebruaris oli korra 11,31 aga peale seda oli jälle madal). Minu arvamus on, et kuigi aktsia võib majanduse toibudes ikkagi tõusta, siis kasuminumbrid on lühiajaliselt pigem negatiivse tooniga.

Sama olukord on pankadega. Usun, et selle aasta lõpuga intressimäärad enam ei tõuse. Ehk euribor jääb sinna 4,25% kanti. See tähendab, et kui kodulaenud fikseeritakse iga kuue kuu tagant, siis sellist kasumi tõusu nagu eelmises kvartalis me enam aasta lõpus ei näe. II ja III kvartal saame veel tõusu nautida. Õnneks on minu portfellis olevad LHV ja Coop veel potentsiaali täis. Üks laieneb hoogsalt UK-sse ja teisel on Eestis veel turuosa võtta küll ja küll.

Aktsiad

Vaatasin oma kontode väljavõtet ja avastasin, et uusi oste nende kahe kuu jooksul teinud ei ole. Pluss on, et vähemalt sain dividende: Coop Pank 37.16€ (mai) ja Enefit Greenilt 250.46€ (juuni). Täitsa asjalik summa. Lisaks on portfell kasvanud esmakordselt üle 40K. Wow. Ma millegipärast ei usu, et üle 50K selle aasta jooksul saan, aga never say never. Kes teab, mis võimalused kätte kukuvad.

Äge on mõnda aega nautida sellist portfelli tõusu. Eks see paneb tuleviku osas ka pinged peale, et sarnast tõusu näidata, aga suure tootluse, kuid kõrge riskiga instrumendid jäävad mõneks ajaks puutumata, kuni saan esimese korraliku palga peale. Niikaua peab vaatama stabiilset ja rahulikku kasvu.

Portfelli väärtus on rekordiline 40 194.26€

III samba indeksfondid vähendavad minu portfellis riske. Kõige parema meelega hoiaks fondide ja III samba osakaalu 40% juures, aga praegu on 17% vaba raha potentsiaal kasutamata. Hetkel veel lahtine, kuhu see vaba raha kõik läheb. Äkki läheb töötuna vaja?

Krüpto

Muutuseid ei ole

III sammas

Tilgub igakuiselt raha peale. Mais lisandus 500€ ja juunis 500€. Hea on näha, et lõpuks on III sammas jälle plussis. Minu portfellis oli ta pikalt miinuses. Nüüd on III sammas 4,6% plussis ja rohelisi numbreid on juba märksa mõnusam vaadata.

Säästu protsent

Säästmisega on lood suvel isegi päris head. Puhkuse ajal ma mõistlikele kulutustele kätt ette ei pane. Tahame minna kontserdile, siis läheme. Välja sööma – okei muidugi läheme. Oleme loomult juba nii säästlikud, et üle piiri naljalt ei lähe :). Mais jäi säästu protsent 28.08% peale ja juunis 43.14% peale. Pole küll 50% klubis, aga aasta keskmine tuleb napilt alla 40%-i (38.42%). Järgmiseks kuuks suuri säästmiseesmärke ei ole. Loodame parimat :).