Blogi1

Jaanuar 2023 – Kas majandus on tĂ”usmasđŸ€” ja uued investeerimisvĂ”imalused

Heihei

Aasta esimene kuu sai jĂ€lle lĂ€bi nii, et ei saanud arugi, kuhu aeg kadus. Ma alustan vist iga kord samamoodi. Tuleb vaid loota, et paari aasta jooksul hakkab aeg kuidagi aeglasemalt liikuma. Uskumatu, kuidas aeg ikka lendab. Samas “time flies when you’re having fun”. Juba etteruttavalt vĂ”ib öelda, et esimese kuu jooksul sai tehtud pĂ€ris palju suuri otsuseid, mis edaspidist elu rohkem mĂ”jutavad (loodetavasti positiivselt) 😀

Jaanuari tegemised:
  • Palk kĂ”rgemaks kaubeldud ja mĂ”tted Ă”petajatööst
  • Ülikoolist akadeemiline
  • KarjÀÀrivahetusele hoog sisse
  • Aktiivne koodimine
  • Lapse kiire areng
  • Uued investeerimisvĂ”imalused
  • Avalik portfell
  • Portfelli seis

Palk kÔrgemaks kaubeldud

Kuu algas kohe vÀikese palgatÔusuga. Tegelikult kukkus osa palgakÔrgendust ise kÀtte. Nimelt tÔstis riik Ôpetajate palkasid ja lÀbi selle tÔusis ka liikumisÔpetajate palk. Midagi selleks tÔusuks ise tegema ei pidanud. 

Iseenesest mulle selline tĂ”us ei meeldi. Mulle endale meeldib, kui palk on vastavuses töötaja panuse ja vastutusega. PĂ”himĂ”tteliselt vĂ”id Ă”petajana teha oma tööd nii hĂ€sti vĂ”i halvasti, kui tahad, aga sinu palk sellest ei sĂ”ltu. See tekitab olukorra, kus konkurentsi ei ole, sest Ă”petajaid on niigi puudu ja arenema selline olukord ei sunni. Arenevad ainult need, kes tĂ”esti soovivad ennast teostada ja heaks Ă”petajaks saada. Samas paljud Ă”petajad on mugavustsoonis. ÜkskĂ”ik kui palju sa ennast koolitad, siis ega sa  palka juurde ikka ei saa ja keskpĂ€raselt vĂ”i halvasti tehtud tunnid endaga midagi kaasa ei too, kuna konkurentsi ei ole. Loodame, et kĂ”rgem palk tĂ”stab vĂ€hemalt natukenegi konkurentsi ja ainult missioonitunne ei saa olla ainuke asi, mis Ă”petajaid töötama motiveerib.

Lisaks tĂ”steti ka kultuuritöötajate toetust, tĂ€nu millele sain ka treeneriametil kĂ”rgemat palka kĂŒsida. Toetus kehtib ainult alates 5. treenerikategooriast, mille saamine nĂ”uab mĂ”nda aega treenerina töötamist. Riik toetab kultuuritöötajaid ja treenereid omalt poolt, et kultuur sĂ€iliks ja liikumisharrastus hoiaks töötavaid inimesi kauem tervena (LOE TÄPSEMALT SIIT). See ongi riigi investeering inimeste tervisesse, mis peaks Ă€ra tasuma Haigekassa kulude langusega. Kulud iseenesest inflatsiooni mĂ”jul muidugi ei lange, aga arsti kĂŒlastamise tihedus keskmise inimese pealt peaks ajapikku langema. Inimeste rasvumine ja sellega seotud terviseriskidega seotud kulud peaksid pidurduma. Praeguses ĂŒhiskonnas toimub rasvumine ikkagi edasi, aga selle liikumist on vĂ”imalik pidurdada. 

Treenimine ongi nagu investeerimine. Alguses liigun natuke rohkem, siis leian endale sobiva spordiala ja alustan selle harrastamist. Aktiivselt liikudes olen rohkem spordi mĂ”jusfÀÀris ja juba varsti saan aru, et liikumine on ainult ĂŒks osa heast tervisest ja sinna lisandub taastumine, puhkamine ja muidugi toitumine. Siit ka ĂŒleskutse. Kui soovid teada, mis meie toidu sees on ja kuidas ebatervislikult toitudes tervis kannatab, siis vaata lĂ€bi jĂ€rgmine film siin all.

Ülikoolist akadeemiline ja uued vĂ€ljakutsed

Uue aastaga uued tuuled. Selle aasta alguses vĂ”tsin magistrist akadeemilise. Kuigi ainult ĂŒks semester oleks veel minna, siis tundsin, et magistri lĂ”petamine hetkel mulle midagi juurde ei annaks. Kuidagi kummi venitamiseks lĂ€ks. Peale Ă”nnetust ei leidnud endas seda huvi ja pĂ”nevust, et magistritööle keskenduda ja viimased paar ainet Ă€ra teha.

Paar aastat tagasi magistrisse kandideerides olin vÀga pÔnevil ja ootasin, et millal saaks juba Ôppima asuda. Seda nÀitas ka kandideerimisel vajalik test, milles jÀin suhteliselt kindlalt esimeseks.

Natuke peab flexima ka, kuigi eks see lÀheb alltoodud video ja eestlase olemusega hÀsti kokku.

Eesti naabrist parem olukord. Eestlased omavahel ei rÀÀgi, aga kui naaber ostab uue auto, siis ega teine naaber ei saa vÔlgu jÀÀda.

Eestis on vĂ”imalus vĂ”tta ĂŒks semester “muudel pĂ”hjustel” Ă”ppepuhkust  ja selle ma nĂŒĂŒd Ă€ra kasutasingi. Kuna sellel erialal magistriĂ”pe minu praeguste eesmĂ€rkidega kokku ei lĂ€he ja pigem lĂŒkkab nende tĂ€itmist edasi, siis ise arvan, et see oli ainuĂ”ige otsus. Isegi, kui peaks tulema tunne, et tegin vale valiku, siis saan Ă”pingutega uuesti jĂ€tkata ja sellest rohkem rÔÔmu tunda ning kasu saada.

Nagu rÀÀkisin, siis olen karjÀÀri muutmise teekonna valinud, sest aktiivne tulude tĂ”us on eesmĂ€rkide tĂ€itmiseks ÀÀretult vajalik. KĂ€rpisime abikaasaga koos kulusid ja ega neid kulusid lĂ”plikult kĂ€rpida ei saa, sest enam pole neid kuskilt vĂ€hendada. RÀÀgitakse kĂŒll, et alustama peaks aktiivsete tulude tĂ”stmisest, kuid lootus, et saan seda kĂ”ike full-time treenerina teha, ei vedanud vĂ€lja. 

Lisaks tekkis sinna jĂ€rgmine takistus. Olen oma karjÀÀris sellises etapis, et jĂ€rgmine samm oleks profisportlastega tegeleda. See oleks muidugi vĂ€ga Ă€ge vĂ€ljakutse, aga see tooks endaga kaasa pĂ€ris suure koorma. Nimelt tĂ€hendaks see ÀÀrmiselt tihti kodust Ă€ra olemist ja tööaega siis, kui abikaasa kodus on. Sellise vĂ”imaluse kasutamisel ei pÀÀstaks ka nĂ€dalavahetused, sest spordis on need ĂŒldjuhul vĂ”istluste pidamiseks.

PÔhjused, miks plaanin ikkagi karjÀÀrimuutuse teha leiad SIIT.

Igatahes plaanin tulevikus ikkagi mingis osas treeneritööga jÀtkata, kuid seda juba teise töökoha kÔrvalt. 

Aktiivne koodimine

Nagu mÀrganud olete, siis jagan viimasel ajal turust natuke vÀhem infot kui tavaliselt. Seda sellepÀrast, et valmistun iseseisvalt karjÀÀrimuudatuseks. EesmÀrgiks on pandud, et iga nÀdal tegelen vÀhemalt 4x30min koodimisega ja seda aega pean varastama RahaTreeneri teavitustöö arvelt.

Lisaks annab aktiivselt erinevate arvutikeelte Ôppimine mulle kindluse, et antud tegevus mulle igapÀevaselt sobib. Paljude koolituste sisseastumise osaks on testid ja ka vestlus. SellepÀrast ongi hea ennast kurssi viia eriala spetsiifikaga. Mina alustasin Codecademy lehel. Eks kergemaid asju ongi seal hea meisterdada.

Nii ma siin oma vaba aega sisustan, et Teile ikka rohkem investeerimisuudiseid tuua.

Lapse kiire areng

Lisaks muude hulgaliste tegevuste kĂ”rvalt on kĂ”ige pĂ”nevam lapse kasvatamine. Laps on juba ĂŒle 4 kuu vanune ja see vanus on pĂ€ris Ă€ge, kuna ta areneb vĂ€ga kiiresti. Praegune eluetapp on minu arust palju Ă€gedam, kui esimesed elukuud, kuna ta tajub palju rohkem maailma ja saad temaga suhelda ja ta mĂ”istab sind jne. Oleme lapsega kĂ€inud mitmeid kordi individuaalujumises, sest ise ei oskaks neid lapse ujutamise trikke ĂŒldse, kui seal juhendamist ei saaks. Oskan ise koolilapsi ja tĂ€iskasvanuid ujuma Ă”petada, aga beebi Ă”petamine on jĂ€rgmine tase, milles mul kogemused puuduvad. Julgen beebidega ujumist soovitada ja tegelikult just esimestel elukuudel peaks sellega aktiivselt tegelema, et nad enda sĂŒnniga kaasa saadud sukeldumisrefleksi Ă€ra ei unustaks. Meil on igatahes vĂ€ga fun.

Eks ma ootangi, et ta lÔpuks rÀÀkima hakkaks ja saaks temaga selle raha kogumise asja paika panna. Iga laps peab ikka ise otsustama. Okei okei. Tegelt nali. Nuputan siiamaani, et kuidas oleks kÔige mÔistlikum tema tulevikuks raha koguma hakata.

Uus investeerimisvÔimalus

Pane tÀhele, et tegu on koostööga

VĂ€ike tutvustus

Freedom Finance on 2008. aastal asutatud veebimaakler, kelle kaudu on vĂ”imalik lisaks tavalisele investeerimisele osaleda USA IPO-del ehk aktsia esmapakkumisel (ĂŒks Eesti tuntumaid nĂ€iteid on Enefit Greeni IPO). Tavaliselt Eesti investoritel USA aktsiate IPO-dele ligipÀÀs puudub ja just sellele probleemile ongi lahenduse leidnud Freedom24 kauplemisplatvorm. IPO-l osalemine tĂ€hendab, et maakler vĂ”imaldab klientidel osta aktsiaid IPO hinnaga. Ehk tavalisest IPO-st see palju ei erine.

LĂ€bi Freedom24.com on sul vĂ”imalik investeerida suurimate Ameerika, Euroopa ja Aasia turgudele. Investoril on vĂ”imalik investeerida ĂŒle 1 000 000 instrumenti sh 

  • aktsiad
  • börsil kaubeldavad fondid
  • futuurid
  • optsioonid

Kuigi IPOdroom on tĂ€naseks lĂ€bi, siis majandus on tsĂŒkliline ja jĂ€rgmine IPOdroom ei pruugi enam kaugel olla. Lisaks on vĂ€lja toodud, et 265 IPO pĂ”hjal on peale kolme kuud olnud keskmine tootlus 53%.

IPO-dest osa saamine
  • Maakler vĂ”imaldab klientidel osta uusi aktsiaid IPO hinnaga.
  • IPOdel osalemiseks on vajalik sisenemislĂ€vi vaid 2K USD-d.
  • Sobivad IPOd valivad vĂ€lja Freedom Finance analĂŒĂŒtikud.

Kindlasti leiab investeerimishuviline siit vĂ€hemalt ĂŒhe huvipakkuva ettevĂ”tte ja erinevad kuulsad ettevĂ”tted panid mĂ”tted liikuma (kuidagi peab need ju oma portfelli saama).

Avalik Portfell

KÔige Àgedam selle kogu asja juures on, et juba jÀrgmises blogipostituses hakkan Teiega koostöös Freedom Finance-ga jagama oma avalikku portfelli. Ehk jagan Teiega, kuidas minu Freedom24 platvormil oleval portfellil lÀheb. Tuleb pÔnev aeg. Loodan, et saame kÔik koos erinevaid investeerimisteese arutada ja mÔtteid pÔrgatada.

TÀhelepanu! Tegemist on finantsteenusega. Enne lepingu sÔlmimist soovitame tutvuda finantsteenuse tingimustega vÔi konsulteerida spetsialistiga. VÀÀrtpaberitesse ja muudesse finantsinstrumentidesse investeerimisega kaasneb alati risk kaotada oma kapitali.

Iga inimene teeb oma finantsidega otsused ise!

NĂŒĂŒd majanduse juurde

Turud leidsid uuel aastal uue hingamise. Loodame, et see kÔik ei lÔppe sama halvasti kui tavalise Juhani lubadus uuel aastal 5x nÀdalas trennis kÀimisega alustada (jaanuari veel kannatab Àra, aga siis kukub asi Àra).

Majanduse tÔusu pÔhjuseid on mitmeid:

  • USA FED (federaalreserv=sama, mis keskpank Euroopas) on andnud lootust, et intressimÀÀrade tĂ”use hakatakse vĂ€hendama.
  • Majanduslanguse tĂ”enĂ€osus on jÀÀnud aina vĂ€iksemaks. AnalĂŒĂŒtikud on korrigeerinud majanduse oodatavat olukorda aina paremaks. Ehk tunnel lĂ”ppes mĂ€rksa kiiremini Ă€ra kui arvati ja hakkame juba valguse kĂ€tte jĂ”udma.
  • Esimesed eelmise aasta majandustulemused on olnud oodatust positiivsemad. 
  • Inflatsioon saadi (enam-vĂ€hem) lĂ”puks kontrolli alla.
  • Energiahinnad kukuvad. Soe talv Euroopas on viinud gaasi hinna sĂ”jaeelsele tasemele (lisaks eksporditakse gaasi mujalt sisse). Sama on juhtunud naftaga.
  • Aktsiaturul oli 2022. aastal kohutav aasta ja sellel pole peaaegu kunagi kahte kohutavat aastat jĂ€rjest. S&P 500 langes eelmisel aastal 20%. Viimati kui see langes ĂŒhe aastaga ĂŒle 20%-i oli 2008. aastal. JĂ€rgmisel aastal tĂ”usid aktsiad 24%-i. Selline statistika tĂ”stab investorite ootuseid ja suunab rohkem investeerima (seda ei saa ilmselgelt tĂ€istĂ”ena vĂ”tta).
  • Aktsiate hinnad on kĂ”vasti langenud. Head fundamentaalsed nĂ€itajad ja kĂ”rged dividendimÀÀrad. Miks on mul vaja ĂŒldse vĂ”lakirju, kui saan kĂ”rgemat dividendi maksva aktsia, mille vÀÀrtus saab omakorda veel tĂ”usta (muidugi risk suurem, sest ettevĂ”te pankroti puhul makstakse).

Kui seda numbrit AK-s nĂ€gin, siis mĂ”tlesin kĂŒll, et uskumatu. Ikka suhtled ainult endaga sarnaste inimestega ja ei mĂ€rka sellist rahahĂŒgieeni. Minu jaoks on raha sÀÀstmine sama nagu hommikul ja Ă”htul hammaste pesemine. See kĂ”ik on nii rutiine, et selle peale eriliselt ei mĂ”tlegi. Lihtsalt elad sellise mindsetiga. 

Muidugi kurb on, et paljud ei soovi ĂŒldse sÀÀsta. Minu ĂŒks eesmĂ€rk sÀÀtmisel oli, et kui töö ikka tĂ€iega ĂŒle viskab, siis vĂ”tan oma vile ja pastaka, pakin need kohvrisse ning sĂ”idame perega Aasiasse akusid laadima. Kui mul ei oleks oma meelerahufondi, siis tunneksin ennast natuke nurka surutuna.

VĂ”i nt kui mul oleks homme vaja panna uus spordi puusaliiges, mida Eestis ei panda, siis saaksin oma portfelli tĂŒhjendada ja operatsioonil Soomes Ă€ra kĂ€ia. Nii see meelerahufond mind rahustab.

 RahaTreeneri Portfell

Portfelli vÀÀrtus 27 075.50€

Balti aktsiad

Jaanuaris midagi juurde ei ostnud. Hea oli vaadata, kuidas portfell lÔpuks tÔusma hakkas. Ei saa öelda, et mind morjendas pidev langus, aga kui paned korraliku summa sisse ja kogu portfelli langus kohe samal kuul antud summa Àra sööb, siis nÀeb tulevik mÀrksa tumedam vÀlja. 

Hetkel Balti turule raha juurde panna ei plaani ja soovin natuke agressiivsemalt USA börsile siseneda. Kui Ignitis ja LHV peaks ilusa languse lĂ€bi tegema, siis neid kahte plaanin kĂŒll juurde osta. Seda kĂ”ike ainult pĂ€ris suure languse juures. Hetkel pakuvad huvi sellised vahemikud LHV: 3.1-3.2 ja Ignitis: 17.8-18.3.

KrĂŒpto

Muudatusi ei ole.

III sammas

Jaanuaris lĂ€ks 150€ lisaraha teenima. NĂŒĂŒd on III sammas peaaegu pool minu investeeringutest. Muidu jÀÀbki mulje, et ainult targutan, et pane III sammas tĂ€is ja ise seda ei tee. Teen ikka kĂŒll 😉 . Samas tuleb hakata natuke rohkem riske vĂ”tma ĂŒksikaktsiatega ja plaanisin sellel aastal oma esimese laenu ka vĂ€lja anda.

SÀÀstu protsent

VĂ”rreldes eelmise aastaga jÀÀb jaanuar tĂ€pselt sinna keskele. Olen arvestanud, et sellel aastal rekordeid lööma ei lĂ€he ja suurim pingutus lĂ€heb lisatulu teenimisele, mis lĂŒhikeses plaanis natuke kĂ€rbib minu tulusid ja seetĂ”ttu jÀÀb sÀÀstmine pigem tahaplaanile. Eks ma sÀÀstan ikka peaaegu maksimumi, aga karjÀÀrimuutuse tarbeks Ă”ppima minnes jÀÀvad mingid tulud Ă€ra. Ehk tĂ”enĂ€oliselt olen mingi aja töötu. Aga ette ei tasu mĂ”elda. Mulle meeldib pigem tegusteda ja siis olukorda analĂŒĂŒsida. 

 

Pole kĂŒll parim tulemus, aga jĂ€rgmine kuu lĂ€heb paremini

NĂ€eme juba varsti!!

2 kommentaari

JĂ€tke vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. NÔutavad vÀljad on tÀhistatud *-ga