Blogi1

Juuli-August 2021 – Reisile ja haiglasse

Hei! Hei!

August hakkab juba lõppema ja RahaTreener pole postitust ikka teinud. Mis toimub?

Nimelt läksime augusti alguses abikaasaga Kreekasse, Santorinile, et veeta üks mõnus kauaoodatud pulmareis, mis oli meil ühtlasi ka üks visionboardi eesmärkidest.

Nagu reisidel tavaks, siis erilised hotellis istujad me pole ja kohe esimesel täispäeval soovisime minna avastama erinevaid randasid ja vaatamisväärsuseid. Et ei peaks sõltuma bussigraafikutest või ostma kallist turismiteenust, siis kasutatakse iseseisvaks liikumiseks Santorinil tavaliselt ATV-sid, kuna normaalse võimsusega rolleri (mis ka mägedest üles läheb) rentimiseks peavad olema A-kategooria juhiload (mida mul veel pole).

Saime külastatud ühe ilusa privaatsema ranna, kus sain proovida teha ka paar cliffjump’i ja edasi suundusime saare allosas asuvat lighthouse külastama. Seejärel otsustasime, et lähme vaatama, milline see kuulus Red Beach välja näeb, kuna ilm oli palav, siis tahtsime saada ka uuesti ujuma.

 

Panime Mapsis sisse sobiva koha ja hakkasime sõitma. Algul pani Maps mitu korda pange ja sattusime tupikteedele, aga siis tundus, et oleme õigel teel, kuna liiklus oli päris tihe – ATV’d, rollerid, väiksed autod, inimesed jne.

 

Tee, mida mööda me liikusime oli päris järsk ja käänuline, samuti ei olnud asfaltkate, vaid kruusa-kiviklibu segu. Sõitsin ja sõitsin, kui järsku avastasin, et masinal pidurid enam ei võta korralikult. Vajutan ja lihtsalt ei võta .. Esimene šokk oli suur,  et mida nüüd edasi teha, kas see ongi kõik, kuna ees paistis väga suur kalju alla ja mitu kurvi .. 

 

Meil õnnestus küll paar kurvi välja võtta ÕNNEKS, kuid kiirus kogus ennast ja minu jalgade ja muul moel pidurdamine lihtsalt ei aidanud. Ütlesin veel abikaasale, et hüppame maha, kuid reageerimiseks oli juba liiga hilja. Jõudsin veel karjuda eesolevatele jalakäijatele, et tulge eest ära ja me vajame abi ja siis käis PAUK.. Lendasime lõpuks suure hooga ATV pealt maha ja vastu kiviseina. Õnneks ATV meile peale ei kukkunud.

Peale õnnetust olime abikaasaga mõlemad kontaktivõimelised, kuid vigastused olid selle kukkumise tagajärjel päris suured. Abikaasa suutis veel karjuda jalakäijatele, et me vajame kiirabi ja palun aidake. Mingi ime läbi olid jalakäijateks meditsiinitöötajad, kes suutsid meile anda mingil määral esmast abi – vett tilgutada näkku, rätikud panna pea peale ja kehale ning kontrollida pulssi ja kas käed/jalad liiguvad ja kust valutab jne. Õnneks abikaasal olid väiksemad vigastused, aga minul kahjuks, hilisemal selgumisel, suuremad. 

Üks õnnelik juhus, mis antud kokkupõrkel veel juhtus, oli see, et ATV taga olev kast, kus oli meie seljakott ja ka mõlema DOKUMENDID, läks õnnetuse hetkel lahti ja meie kott lendas sealt välja, sest algul abikaasa nägi, et ATV on kummuli ja palus ühel mehel meie kott sealt välja võtta, aga see mees ütles, et ta juba proovis, aga seda ATV’d on võimatu liigutada. Mõni hetk hiljem abikaasa mõtles, et näeb juba viirastust ja hakkab pilti tasku viskama, aga 2 meetrit eemal paistis meie ilus roheline seljakott, mis vedeles maas. 

Kummaline on ka see, et inimene ise läheb katki, aga kõik meie küljes olevad asjad jäid terveks – mõlema nutikellad, minu prillid ja ka minu telefon, mis oli abikaasal käe küljes hoidikus.

Lisaks oli oluline ka see, et kandsime kiivreid, mis kindlasti päästsid meid hullemast! Igatahes üks kohalik meesterahvas kutsus kohe kiirabi ja ütles, et kiirabi lubas tulla 30 minutiga. Minutid möödusid ja möödusid, aga mida ei tulnud, oli kiirabi. Näha oli ka, et meid ümbritsevad aitajad muutusid närviliseks. Lõpuks oli möödunud 45 minutit, kui abikaasa nägi, et mäe nurga tagant saabub kiirabi. See oli korraks suur kergendus, et nüüd saab kõik korda ja me saame abi.. Küll aga olime me väga halvas kohas omadega – kerge mägi alla (politsei sõnul oli see 5 meetrit, abikaasa hinnangul pigem 2-3 meetrit) ja kivine ja teravate okastega põõsaste vahel. Kiirabil ja politseil oli tükk tegemist, et meid sealt lõpus kiirabiautosse transportida – mind viidi kanderaamiga, kuna ma ei saanud liigutada ning abikaasat pärast mingisuguse tooli moodi asjandusega, kuna tal oli mitu jalaluumurdu.

NB! Siit tuleb esimene OLULINE asi, mida rangelt soovitan kõigile enda lugejatele, kes reisivad Euroopa riikides – Euroopa ravikindlustuskaart – peab olema KINDLASTI kehtiv ja kaasas, kui reisite Euroopas, see katab esmase ravi ja meditsiinikulud. Täpsema info leiad: https://www.haigekassa.ee/kontaktpunkt/riiklik-kontaktpunkt/euroopa-ravikindlustuskaart 

Igatahes lõpuks jõudsime saare kohalikku haiglasse ja saime esmase abi, kuna kiirabitöötajad kohapeal mingit abi meile ei andnud.

Hiljem selgus aga, et kuna Santorini haigla on niivõrd väike, aga meie vigastused väga suured, siis peab meid mõlemat transportima lennukiga kuhugi suuremasse haiglasse, esialgsete juttude kohaselt Ateenasse. Hiljem selgus, et meditsiinilennukiga saab transportida ainult ühte inimest korraga. Kuna minu vigastused olid suuremad, siis viidi mind Kreeta haiglasse ja peale minu transportimist viidi abikaasa Ateena haiglasse. Jääb veel arusaamatuks, miks meid ikkagi erinevatesse haiglatesse viidi, aga ju siis oli sellel mingi kindel põhjus. 

Vajasime mõlemad mitmeid operatsioone. Mina olin kaks nädalat kunstlikus koomas ja haiglast pole siiamaani välja saanud. Küll aga olen nüüd õnneks Eesti arstide käe all. Ees ootavad veel taastusravi, mõned operatsioonid ja hulgaliselt erinevaid rohte. Abikaasa õnneks on juba mõnda aega haiglast väljas ja saab mulle igapäev suureks toeks olla kogu selle jama juures. 

See aga selleks. Nüüd meel juba selgem, õnneks mäluga probleeme pole ja suuri peakahjustusi ei saanud tänu kiivritele!!  ja saan jälle investeerimisega vaikselt edasi tegeleda. Enne kui selline asi sinuga ei toimu, siis ise ka ei usu. Sellised asjad toimuvad ju ainult teistega või filmides.. 

Kuulame palju abikaasaga Täitsa Pekkis podcaste ja imestame, et kas edukaks saavad ainult inimesed, kellel on elus midagi pekki läinud.. Kas nüüd tuleb siis meie kord? 

Korralike reisisellidena oli meil ka reisikindlustus tehtud Swedbanki krediitkaardi kaudu. Eriti tähtsaks pean meditsiiniabi kindlustust 500 000 EUR kindlustatud isiku kohta ehk siis nii minu kui ka abikaasa meditsiini kindlustuskulud oleksid võinud tõusta kuni 500 000 euroni ja kindlustus oleks need katnud. Nii palju meie kuludest, et lisaks erinevatele protseduuridele vajasin mina ka meditsiinilist transporti Eestisse, mis läks maksma ~ 30 000 eurot. Kuna viibisin pikalt intensiivravis, siis juttude kohaselt maksis ka seal 1 päev 1000 eurot.

Siinkohal tuleb aga Swedbanki kiita! Kui mina kunstlikus koomas olin, said meie vanemad suhteliselt operatiivselt kõik asjad tehtud ja ka meile Kreekasse isiklikult kohapeale toeks tuldud. NB! Ka meie mõlema vanemate lennupiletid, majutused kohapeal ja muud tähtsamad kulutused (kokku ~2000-3000 eurot), hüvitas meie reisikindlustus! 

Lisaks on Swedbanki krediitkaart hea ka selle poolest, et iga kuu maksad küll kuumaksu, aga kui reisile lähed, siis ei pea muretsema, et kas reisikindlustus on tehtud, kuna see on antud kaardiga automaatne ja tegelikult kuumaks on ikkagi väga väike võrreldes võib-olla muude reisikindlustustega, mida oleme varasemalt teinud ühekordseks reisiks. Lisaks on siiani olnud ka kõige positiivsem kogemus nii suhtluse kui ka rahalise hüvitamise osas just Swedbankiga.

Täpsem info minu krediitkaardi osas: https://www.swedbank.ee/private/cards/credit/mc-gold-revolving?language=EST 

Olen siiralt tänulik, et mind ümbritsevad parim abikaasa, ülihooliv perekond, sõbrad ja sugulased, kes on kogu selle tee mulle abiks olnud ja pöidlaid hoidnud, et kõik saaks korda. Lisaks ei saa mainimata jätta imelisi arste, õdesid ja kõiki teisi meditsiinitöötajaid, kes igapäevaselt ravivad katkiseid inimesi ja teevad niivõrd tänuväärset tööd! 

Tundub, et seekord meid siiski mingid kaitseinglid hoidsid ja mingi missioon on meil siin elus veel täita. Hindame seda väga ja tegelikult on elus oluline ainult see, et sinu ja sinu lähedaste tervis oleks korras. Kõik muud olmemured on tegelikult nii tühised ja teisejärgulised. Kahjuks on inimestel tihtipeale vaja ainult sellist ehmatavat õnnetust, et reaalsus jälle kohale jõuaks.. 

Nii palju minu tegemistest augustikuu jooksul. Loodetavasti septembris tuleb juba rohkem investeerimisalast juttu ja taastumine tuleb täielik ning kiire.

Olge terved ja nautige veel meie vihmast ja külma Eesti suve 🙂

9 kommentaari

Jätke vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga