Veebruar 2022 –Kas majanduslangus on tulemas🤔? Mida teeb RahaTreener?

17. märts 2022 /

Hei hei.

Sõidan hetkel lastega võistlustele ja kuidas veel bussiga sõites aega produktiivsemalt ära kasutada, kui blogi kirjutades.

Pean tunnistama, et kohati on küll selline tunne, et nagu ei tahaks väga kirjutada, kuna fookus on investeerimise pealt kadunud tänu muu informatsiooni üleküllusele. Aga sellest kohe lähemalt…

Veebruaris toimunud sündmused/tegemised:

Koolitus Saaremaal
Järjekordne statsionaarne taastusravi
Ukraina sõda
Diagnoos “Ukraina ärevus”
Õpilase mure
Rutiin segamini
Treeningud + vaheaeg
Segased ajad turul
Inflatsioon

NB! Kui soovid kohe investeerimist puudutava infoni jõuda, siis scrolli alla 😉

Alustame positiivsetest uudistest

Kohe kuu alguses käisin Saaremaal puhkamas ja koolitusel. Nagu ikka räägitakse, et õpi oma ala eksperdilt, siis nii ma läksin abikaasaga Epp Kärsini koolitusele. Koolituse nimi oli siis “Romantiline nädalalõpupakett kahele” ja algul kui abikaasa selle jutuga tuli, et võiksime minna, siis tundus hind minu jaoks ikka päris krõbe, arvestades, et ostsime osaluse juba novembris, kus olid ka jõulueelsed väljaminekud. Kui arvutasime täpsemalt, mida koolituse hind sisaldas, siis tegelikult oleks teinud sama välja, et käime eraldi koolitustel ja siis lähme kuhugi hotelli ööbima. Samas selle nädalalõpupaketi eeliseks oli see, et olidki kohe vabas keskkonnas ilma stressoriteta ja said võimaluse teooriat kohe praktikas katsetada 🙂 Koolitusest jätkub ainult kiidusõnu. Epp on ikka täielik professionaal – ei häbene midagi, mis meie ühiskonnas tundub omamoodi tabu ja millest tihti peale ei julgeta isegi sõpradega rääkida.

Iga kuu tuleb investeerida natuke ka endasse ja enda suhtesse.

Taastusravi

Peale seda sõitsime ilusti mandrile ja mind visati tee peal maha ning algas järjekordne taastusravi. Nii huvitav, et tegelikult oli see mul juba 3. kord taastusravis ja iga korraga läheb vaimselt ikka palju raskemaks. Just see viibimine seal haigla keskkonnas, kui ise tunned juba ennast peaaegu täiesti tervena. Nt ei õnnestu mul seal kunagi ennast korralikult välja puhata, s.t öösel magada, kuna ollakse kolmekesi palatis ja enamasti satud kokku “huvitavate” inimestega – nt norskajad, kl 7.00 tule ja teleka tööle panijad, öösel tennisemängu vaatajad, inimesed, kes ei tea, mis on kõrvaklapid jne. Paneb ikka igakord imestama, kui viisakas mina teiste vastu olen ja kuidas mõndadele inimestele ei ole ikka üldse midagi elementaarsest viisakusest teiste vastu räägitud.

Õnneks taastusravi poole pealt peab ütlema, et linna peal mind enam kergelt ära ei tunne. Lonkamisest pole peale viimast külastust enam aru saada ja liikumine on täitsa kerge. Suutsin oma treeningrutiini suhteliselt hästi paika saada ja jalgade jõud aina paraneb. Nüüd on rutiin nii paigas, et kasutan ka poiste treeningute vahepealset aega selleks, et käia 2-3x nädalas jõusaalis (ettevõtte poolne tasuta boonus).

Lisaks üks naljakas juhtum, et olin ükspäev masaaži hiljaks jäämas ja jooksin mõned meetrid isegi bussile. Jooksmine oli küll edukas, aga pingutuse tõttu ei pannud tähele, et valisin vale bussi, mis liikus vales suunas :D. Siis pidin omakorda jalgadele valu andma, et mitte täitsa massaaži ajast ilma jääda.

Sõda Ukrainas

Nüüd selle aasta, suure tõenäosusega, kõige hirmsama teema juurde: Ukraina sõda. Kui meie Mastermind grupis tuli jutuks sõjaoht Ukrainas, siis minu arvamus oli, et tegu on puhtalt heidutusega ja mingeid tagajärgi endaga kaasa ei too. Jälgisin turu käitumist ja hirm turul tundus ilmselge. Lisaks uudistele on võimalik turu emotsioonidest ja volatiilsusest aru saada erinevate indeksite kaudu, millest tegin ka täpsemad Instagrami postitused. Ise jälgin neid igapäevaselt ja proovin oma emotsioonid kõrvale jätta.

Olen väiksest peale ajaloohuviline olnud ja olen lugenud palju erinevate sõdade kohta. Mäletan, et väiksena mõtlesin pidevalt, et kui tuleks maailmasõda, mis ma siis teeksin. See selleks, aga 24. veebruaril uudiseid lugedes tundus see jutt nagu kuskilt ulmefilmist. Kas tõesti toimub 21. sajandil Euroopas selline asi? Võtsin hetke. Teadvustasin enda emotsioone ja sattusin omakorda ärevusse.

Järgmised päevad möödusid uue haiguse “Ukraina ärevuse” tähe all. Jälgisin iga tund uudiseid ja pea oli paksult mõtteid ning kurbust täis. Minu tunded ja ärevus on muidugi tähtsusetu arvestades, et Ukrainas sureb iga päev täiesti süütuid inimesi. Mina arvan, et Vene ajateenijad, kes saadeti Vene poolelt sõtta, on ka antud olukorras ohvrid. Rahvus ei ole nüüd küll see koht, kus üht või teist inimest eelistada/maha teha. Iga vähegi haritud inimene saab aru, et me kõik oleme infosõja ohvrid ja isegi meile kuvatakse kallutatud informatsiooni sõjast (mis ei võrdu muidugi paralleelmaailmaga, mida Vene meedia jagab, et oma rünnakut õigustada).

Kurvaks teeb mind muidugi see, et selles infosõjas on palju kannatajaid, sealhulgas lapsed. Olin just treeningut alustamas, kui üks Vene peres kasvav õpilane pöördus minu poole ja ütles, et teda jubedalt häirib teiste õpilaste aktiivne jutt venelaste rünnakust Ukrainas. Ta tundis ennast otseselt puudutatuna ja oli kurb. Nii me siis alustasime treeningut väikese loenguga, kuidas mulle astus ükskord siniste tossudega inimene käe peale. Peale valusat kogemust ei muutnud oma suhtumist kõigisse siniseid tosse kandvatesse õpilastesse (keda oli trennis terve hulk). Seletasin õpilastele, et antud olukorda ongi raske mõista, aga üldistada ja stereotüüpe luua oleks väga vale. Arutasime olukorda ja tundlikuks muutunud õpilane nõustus sellega ja ütles teistele, et ega tema pärast sõda ei käi. Tõin veel enda elust näite, et peale oma suurt õnnetust (LOE SIIT) ei karda ma edaspidi ATV rooli istuda, kuigi eelnev kogemus ATV-ga sõites muutis minu elu täielikult. Jutuajamise lõpetasime sellega, et muidugi on meil kõigil kurb Ukraina sõja pärast, aga oleme siin turvalises keskkonnas ja see teema on rohkem lastevanematele arutamiseks.

Treeningud

Peab ütlema, et treeningud lastega lähevad muidu väga hästi. Lapsed on motiveeritud ja treeningud nende jaoks huvitavad ning väljakutsuvad. Vaheajal sain olla eriti uhke treener, sest 70% lastest oli 1h enne treeningut kohal ja harjutasid iseseisvalt, et veel paremaks saada. Eriti tore on, kui seda teevad algkooli lapsed, kelle jaoks sportlikud saavutused üldjoontes ei kaalu üle ”Angry Birds”-s tehtud uut rekordit. Täitsa uhke tunne oli. Treeningute pikkuse ja efektiivsuse tõstmine on nagu investeerimine, sest sellele järgnevad mõne aja pärast ka tulemused. Tegu on ikkagi pikaajalise investeeringuga, sest lapsele uusi asju detailselt kuu ajaga selgeks ei õpeta.

Nüüd jõuame lõpuks investeerimise juurde:

Segased ajad turul

Turg on hetkel ikka ülimalt volatiilne ja suuri kõikumisi toimub pidevalt. Küll mõjutavad olukorda seis Ukraina sõjas, erinevad sanktsioonid, intessimäärad, sanktsioonide alt vabanevad riigid (Iraani ja Venezuela nafta) ja aasta alguse prognoositust madalamad tulemused börsil.

Arvestades, et sõda toimub veel mõnda aega ja sanktsioone ei lõdvendata, siis julgen arvata, et sellest saab kindlasti oma löögi ka Eesti majandus. Kogu majandustõusu aeglustumine või koguni majanduslangus kärbib börsiettevõtete käivet ja kasumit. Kui inimestel läheb kõrge inflatsiooni tõttu suurem osa palgast esmatarbekaupadele (igapäevaelus tarvilik kaup, näiteks söök, jook, riided, ravimid, bensiin, hügieenitarbed), siis tuleb hakata kuskilt kokku hoidma. See omakorda vähendab nt laenude võtmist (Coop, LHV – igapäevased kulutused vähendavad laenumakse võimet), uue elukoha ostmist/ehitamist (Merko, Nordecon, Hepsor), reisimist (Tallink ja Novaturas) jne. Kõik firmad saavad pihta, kes vähem, kes rohkem.

Mida teen mina:

Kogun rahalist puhvrit, et langust ära kasutada.
Investeerin dollar cost averaging põhimõttel. Kuigi minu investeerimishorisont on pikk, siis meeldib mulle ka lühikeses plaanis võimalikult rohelisi numbreid näha. Kõige madalamat punkti korraga püüda ei õnnestu peaaegu kellelgi.
Investeerin hetkel põhiliselt III sambasse (isegi, kui minu pensionifond ei tõuse, siis tulumaksu tagastusena saan oma 20% kindlalt kätte).
Tõstsin oma meelerahufondi suurust (hetkel omame terve aasta jagu sääste. Siin sees ka kogutud puhver). Räägitakse küll, et raha hoidmine antud olukorras on pigem loll tegu, aga kuna ma ei ole veel leidnud paremat likviidset kohta, siis oma südamerahuks hoian seda raha alles.
Tõstsin sularahavaru oma kodus. Nüüd on mul kohe kasutamiseks natuke alla 3000€. Pangas see raha mul nagunii midagi ei teeni ja arvan, et väike sularaha olemasolu kodus muudab mind rahulikumaks.
Juba enne sõja algust vaatasin kriitiliselt üle oma investeerimisstrateegia – tõstan oma panuseid dividendi aktsiatesse. Varem eelistasin pigem kasvuaktsiaid, sest portfell väike ja ootasin pigem agressiivset kasvu. Praeguste hindade juures on paljude ettevõtete dividenditootlus üle 6%. Kui firma dividendimaksed on ka raskel ajal laekunud, siis tundub igati mõistlik osa oma rahast sinna lükata.
Ostan välismaa aktsiaid välismaa maaklerilt. Kuna Balti riigid on kohe Venemaa külje all, siis iga idanaabri tegevus võib meie börse liigutada. Töötan välja listi välismaa aktsiatest, mis mulle huvi pakuvad ja millele Venemaal toimuv eriti suurt mõju ei tohiks tekitada.
Investeerin indeksitesse (lisaks III sambale).
Plaanin investeerida firmadesse, mille põhiline tulu tuleb kinnisvara rentimisest – arvestades olukorda, et 13.03 seisuga on Eestisse põgenenud 16K Ukrainast (mis on 1,23%) Eesti rahvastikust, siis vajavad kõik need inimesed endale elukohta. Mis omakorda vähendab üüril olevate korterite aru ja tõstab üüri hinda. Tavaline nõudlus/pakkumise olukord. Usun, et sisserändajaid tuleb veelgi. Huvitava artikli sellest leiad SIIT.

Inflatsioon

Oleme kõik tähele pannud, et hinnad liiguvad üpris kiires tempos ülespoole. Märkame seda nii tavakaupade kui teenuste kallinemisega. Siinkohal tuleks võrrelda palgatõusu inflatsiooniga. Kui sul ei ole viimase kahe aasta jooksul palka tõstetud, siis oled kahe aasta inflatsiooni jagu vaesemaks jäänud ja sinu ostujõud väheneb. Kõige kergem oma ostujõust pilt ette saada on vaadata OSTUJÕU KALKULAATORIT. Kui juba aasta alguses olid inflatsiooni prognoosid kõrged, siis Ukraina sõda on seda veelkord tõstnud. Võtame näiteks suurimad nisu eksportijad (2020 aasta näitel). Suurim nisu eksportija on Venemaa 37,267,014 tonniga ja tabeli viiendalt kohalt leiame Ukraina (kes ekspordib pisut vähem, kui Prantsusmaa) 18,055,673 tonniga. Arvestades, et sellel aastal väheneb nisu tootmine Ukrainas märgatavalt. Lisaks Venemaalt eksportitud nisu kogus väheneb. Euroopa nisu nõudluse rahuldamiseks on vaja seda kuskilt mujalt sisse eksportida ja see omakorda tõstab nisu hinda. Venemaa on tohutult suur toorainete eksportija ja selle kasvõi osaliselt lahtiütlemise mõju kestab veel aastaid (juhul, kui ei saada kokkuleppele). Kõige kiiremini märkame seda kõike gaasi ja kütuse hindades, millest 40% eksporditakse Venemaalt Euroopasse (2021 aastal Vikipeedia andemetel).

Nisu eksportimise väärtus dollarites (Vikipeedia).

Nisu eksportimien tonnides (Vikipeedia).

Kõrge inflatsioon vähendab nõudlust ja keskpank üritab inflatsiooni intressimäärade tõstmisega vähendada. See omakorda vähendab laenatava raha kätte saadavust, aga samas peaks inflatsiooni vähegi taltsutama. Jällegi intressimäärade tõstmine vähendab nõudlust, mis omakorda vähendab ettevõttete tulusust ja lõpuks põhjustab töökohtade kaotust ning jahutab majandust ja võib selle koguni langusesse viia. Võib tekkida küsimus, mis varaklassid kõige paremini oma väärtust kõrge inflatsioonilises olukorras hoiavad või koguni kasvatavad?

Allikas: LHV https://fp.lhv.ee/news/newsView?locale=et&newsId=5587988

Õnneks ei ole ma majandusspetsialist ja kõik on puhtalt minu arvamus, milleni olen jõudnud uurides erinevaid andmeid ja artikleid.

RahaTreeneri portfell

Prortfelli väärtus 23 343,02€ (01.03 seis)

Disclamer: Esitatud teave on informatiivne, tegemist ei ole investeerimissoovitusega ega kutsega osta või müüa väärtpabereid või teha muid tehinguid. Teave emitentide tegevuse kohta tugineb nende finantsaruannetel ja muudel avalikel allikatel. Vajadusel küsi nõu asjatundjalt.

Kui keegi aru ei saanud, siis lihtsamalt: Blogi on meelelahutusliku sisuga ja siin ei kutsuta kedagi ülesse enda järgi midagi tegema.

Balti Aktsiad

Ei teinud mitte ühtegi ostu. Olin täitsa jälgija rollis. Kuna minu kristallkuul pole oma täpsusega hiilanud, siis jätsin spekuleerimise vahele. Kogun puhvrit ja plaanin märtsis natuke juurde osta.

Change

Muutuseid ei ole.

Funderbeam

Muutuseid ei ole.

III sammas

Lisasin 400€ ja plaanin märtsis vähemalt samapalju veel lisada. Loodan, et III sammas liiga kiiresti täis ei saa. Siis aitab ainult üks asi – sissetulekute suurendamine.

Säästu protsent

Selle kuu säästuprotsendiks sai 23,26%. Nu jah. Protsendi viis alla väike puhkus (213€), abikaasale ostsime uue telefoni (õnneks tagasihoidliku summa eest saime hea diili alla 600€) ja minu taastusravi tasu (kui õnnetusest on möödas üle 6 kuu, siis tuleb oma osalus suurem (läks 182,7€). Järgmisel kuul paremini 😉 !

Selleks korraks ongi kõik. Ma olen tänulik, et jõudsid minu blogi lugema!

Kui sulle meeldis, siis jaga seda oma sõbraga ja liitu minu uudiskirjaga 😉 !

Sutsu-frei!